Andre Brink, 2004. Kun vielä muistan, 333 s. WSOY. Isbn 9510310328

 Häntäheikin muistelmat. Tämä teos. Jos ei olisi lukupiirikirjana, olisin jättänyt kesken. Kirja täynnä seksi- ja naiskuvauksia - kymmeniä pillun kuvailuja. Kaikki vanhan impotentin miehen näkökulmasta - silkkaa pornohaaveilua. Kaikki naiset ovat nuoria, hoikkia ja uskomattoman kauniita. Hässiminen on aina onnistunutta ja orgasmit molemmin puolin taattuja. Silkkaa pornoklisettä kaikki. Ei tähän kannata aikaansa tuhlata edes kevyenä kesälukemisena.

Jos porno olisi tiputettu pois ja jätetty vain tarina kolmen ystävyksen epäonnisesta elämästä ja lopusta, ei aineksia olisi ollut kuin pitkähköön novelliin, mutta ehkä se olisi tehnyt enemmän oikeutta kirjoittajan kertojanlahjoille. Brinkin arvostukseni putosi kerralla alle arvosteluasteikon.

Tammsaare A. H., 2024. Põrgupõhja uus vanapagan, 311 lk. Sinisukk. isbn 9789949084647

 See teos ilmus esmakordselt 1939. aastal, kuid seda müüakse endiselt Eesti raamatupoodides. Ostsin raamatu kevadel, kui käisin Tallinnas, aga lugesin selle alles nüüd lõpuni. Olen varem lugenud Tammsaari „Tõe ja õiguse“ sarja viis köidet, aga soome keeles.

See lugu on üsna hämmastav. Peategelane on Jürka, vanapagan ise, kes on tulnud inimesena maa peale kannatama inim- ja ekspluateeritud mägionni/taluniku elu, et lunastada endale koht põrgus ja tagada põrgu jätkuv olemasolu tulevikus.
Lugu meenutab Soome taluniku saagat, Tammsaaret on võrreldud Väinö Linnaga. Selles raamatus on seda sarnasust rohkem kui selles, mida olen varem lugenud. Kuid maagiline realism ja kujutlusvõimeline religioosne debatt, mida kurat preestri ja tema rentnikuga peab, ei sobi Linna range realismiga päriselt kokku. Lõpplahendus, milles vanapagan maksab kätte talle osaks saanud ebaõigluse eest ja hävitab iseenda, sobiks Linna jutustamisstiiliga.
Pärast selle lugemist jäin mõtlema raamatu erinevate tõlgenduste üle. Kiriku silmakirjalikkus ja igapäevaelu patusus, isegi kuradi vaatenurgast? Ilmajäetud eesti rahvas ja rõhuja, kes oli ülem ja muutis seadusi ja kombeid oma kasuks?
Ma ei suuda otsustada, aga see lugu lihtsatest, petetud maahingedest on väga meeldejääv ja muljetavaldav.